Kirega elamine

Väga põnev on kasutada väljendeid, mis suudavad jaatada elu täielikult. Meie iga päev on täis tohutult laia võimaluste spektrit, kus on võimalik end väljendada. Nüüd sõltub meist endist, millest me suudame kinni haarata ning iseennast teostada.

Eneseteostus on üks kirega elamise tähtsamaid väljendeid. Öeldakse, et kui kõhus on hea tunne, siis on asi õige ja kui kisub õõnsaks, siis on midagi viltu. Läbi selle elamine sisemise intuitiivse kompassi jälgimine. Igapäev end kuulates me loome nii öelda inertsi.

Läbi selle inertsi me suudame tekitada olukordasid, mis toetavad meid läbi oma tegemiste. Kehtib selline reegel, et inimene on loodud elama läbi oma südame. Täiega väljendades oma hinge, kuid kui me kaugeneme oma tõelisest olemusest, siis hakkavad juhtuma erinevad asjad.

Meie süda on nagu magnetkompass, mis üritab meid tagasi oma teele tõmmata. Luues möödapääsmatuid olukordasid ning takistusi tee peale, kui me kaldume kõrvale oma tõelisest rajast. Selle tõttu öeldaksegi, et au ja kuulsuse poole põrgimine on raske läbi ego tee.

Teine asi on teha seda läbi südame, kui tuleb langetada otsuseid läbi empaatia jätmata oma südant külmaks. Vaid soojendades kõike elavad oma heatahtliku kiirega. Seda kiirt juhib silmi särama panev kirg elu vastu. Kuna teisele head soovides loome paremat reaalsust.

Vana-Kreeklased teadsid juba, et see maailma kehtid teatud universaalsete printsiipide järgi. Teisele teed täpselt seda, mida endalegi. Mõistes ühendust kogu kõiksuse vahel. Saame me aru, et me oleme iga rakuga siin loomise mängus ning iga meid ümbritsev olend on osa meist.

Paljud inimesed kardavad valgustumist arvates, et nad kaotavad oma individuaalsuse. Tegelikult see on täiesti vastupidi – me valgustume teadvustades iseendale oma erilisust, mis loobki kireva olemise mängus. Seal igaüks rõõmustab kogu olemasoleva üle.

Üks rakuke on osa kõigest muust ja kõik muu on osa temast. Me loome lõpmatuseni ning jõudes kõiksuse lõppu algab kõik taas nullist. Inimene on üks eriline olend universumis, kelle käsutuses on kõik värvi spektrid. Kõige tumedamast kõige heledamani.

Meil on täielik luba luua rikkust ning samal ajal võime hävitada seda kõike. Süda on magnet ning kompass, mis juhib meid sel teel tõe poole. Läbi mille me loome elavat mitmekesisust. Empaatia teineteise vastu loob mõistmist ning arusaamise kõige elava vahel.

Elamine: Siin ja praegu

Mõni päev tundub kohe nii ilmselgelt mõnus. Järsku on  meie jalge alla prahmatanud suur ports vabalt haritavat aega. On mõned mõtted, mis temaga peale hakata ja mida kohe kindlasti välja pruukida. Mõneti on tung puhata, vahel luua ja mõnikord leida end siit hetkest, et alustada oma tegemisi värskelt lehelt. Nagu John Locke ütles, et inimene on Tabula Rasa – tühi valge leht. Iidse Lemuuria aegadel oligi taoline ideaal üks kõige praktilisemaid manifesteerimise vorme. Selle maailma ajastu asukad olid vabad nii eilsest kui ka homsest, nad elasid ainult siin hetkes. Taoline siin olemise külluse voog on ajatu, üks sekund on terve igavik ja üks tund on lauas terve sekund.

  Tänapäeva inimesel on kuidagi väga selge teadmine, mida ta oma ajaga teeb. Aga, kui puudub plaan, siis saabub paanika, et mis nüüd saab. Kas see võib olla üks metafoorne takistus, elamast selles hetkes. Inimesed, kellele meeldivad Tiibeti Mastifid, võiksid end kokku võtta ja mõista, et meie loominguline potentsiaal on piiritu. Me ju teame, et ajal on palju erinevaid tahke. Nagu iidsed Maiad teadsid, et iga sündmus siin loomingus on toimumas üheaegselt. Pole vahet, kas on minevik või tulevik, tegelikult puudub aeg-ruumil igasugune kronoloogia. Selle kõige teadmine on segadusse ajav ja see tõttu peab meie inimmeel kogema aega lineaarselt.

 Kreeka jumalatest Kronos, kõige vägevam aja meister üldse (veel vägevam kui Doktor Who), valitses tuhandeid aastaid taevas. Kronosele on omistatud inimkonna Kuldne ajastu. Müüte teades, võime märkida huvitava asjaolu, et Aegiptuse tsivilisatsiooni kõrgaeg jääb sinna samasse Kronose perioodi, mil peajumalaks oli Osiris. Mõlemad jumalused esindasid täisringi, ehk number ühte. Sealt saame teada, et kummagi jumaluse nimed sümboliseerivad tsüklit. Üks täisring ongi meie loomingu plaan siin maailmas. Hoolikalt jälgides oma eluteed, võime hoomata, et me lõikame seda, mida me külvame. Kõige paremini me külvame siis, kui me elame praeguses hetkes nagu Kuldsel ajastul.

Kuid lõpuks tuli uus aeg ning meie vägevad titaanid Kronos ja Osiris langesid taevast alla, nende asemele tulid uued peajumalad ning inimmeeli intrigeerisid uued mõtted. Kuldne ajastu, mis oli kestnud väga kaua, jõudis nüüd lõpule. Üks tsükkel transformeerus teiseks, alles jäid mälestused eelmisest ajast ja lootus uue järele. Nimelt, mälestus ja lootus on ju pärit ühe mündi külgedelt. Märgates erinevust – mõistame, et samuti on olemas terviklikkus. Teades, et meil on miskit head, teame ka, et see tuleb tagasi. Meie inimesed oleme ju manifesteerimise meistrid ja seega ma palungi Teie ellu palju mõtte puhtust.

Tuleb anda küllust, palju armastust ja säravalt helkivaid viljaterasid, et luua seda, mida me soovime. Loomine hakkab siit hetkest, elades siin ja praegu. Seda me kutsumegi igaveseks inspiratsiooni allikaks. Teades oma elu ülesannet, pole vaja muretseda tulevase ega minevase pärast. Kogu looming on meie päralt, olles siin ja praegu. Nagu Ram Das väljendas end:

img_3076“ole siin ja praegu,” armastus on ju põhjatu. Ole Sina ise ja unista vägevalt, kasvata sügavad juured mulda ning alles siis lenda kõrgelt nagu Kondor. Tere tulemast koju, tagasi siia Meie juurde – aitäh, et Sa olemas oled.