Kirega elamine

Väga põnev on kasutada väljendeid, mis suudavad jaatada elu täielikult. Meie iga päev on täis tohutult laia võimaluste spektrit, kus on võimalik end väljendada. Nüüd sõltub meist endist, millest me suudame kinni haarata ning iseennast teostada.

Eneseteostus on üks kirega elamise tähtsamaid väljendeid. Öeldakse, et kui kõhus on hea tunne, siis on asi õige ja kui kisub õõnsaks, siis on midagi viltu. Läbi selle elamine sisemise intuitiivse kompassi jälgimine. Igapäev end kuulates me loome nii öelda inertsi.

Läbi selle inertsi me suudame tekitada olukordasid, mis toetavad meid läbi oma tegemiste. Kehtib selline reegel, et inimene on loodud elama läbi oma südame. Täiega väljendades oma hinge, kuid kui me kaugeneme oma tõelisest olemusest, siis hakkavad juhtuma erinevad asjad.

Meie süda on nagu magnetkompass, mis üritab meid tagasi oma teele tõmmata. Luues möödapääsmatuid olukordasid ning takistusi tee peale, kui me kaldume kõrvale oma tõelisest rajast. Selle tõttu öeldaksegi, et au ja kuulsuse poole põrgimine on raske läbi ego tee.

Teine asi on teha seda läbi südame, kui tuleb langetada otsuseid läbi empaatia jätmata oma südant külmaks. Vaid soojendades kõike elavad oma heatahtliku kiirega. Seda kiirt juhib silmi särama panev kirg elu vastu. Kuna teisele head soovides loome paremat reaalsust.

Vana-Kreeklased teadsid juba, et see maailma kehtid teatud universaalsete printsiipide järgi. Teisele teed täpselt seda, mida endalegi. Mõistes ühendust kogu kõiksuse vahel. Saame me aru, et me oleme iga rakuga siin loomise mängus ning iga meid ümbritsev olend on osa meist.

Paljud inimesed kardavad valgustumist arvates, et nad kaotavad oma individuaalsuse. Tegelikult see on täiesti vastupidi – me valgustume teadvustades iseendale oma erilisust, mis loobki kireva olemise mängus. Seal igaüks rõõmustab kogu olemasoleva üle.

Üks rakuke on osa kõigest muust ja kõik muu on osa temast. Me loome lõpmatuseni ning jõudes kõiksuse lõppu algab kõik taas nullist. Inimene on üks eriline olend universumis, kelle käsutuses on kõik värvi spektrid. Kõige tumedamast kõige heledamani.

Meil on täielik luba luua rikkust ning samal ajal võime hävitada seda kõike. Süda on magnet ning kompass, mis juhib meid sel teel tõe poole. Läbi mille me loome elavat mitmekesisust. Empaatia teineteise vastu loob mõistmist ning arusaamise kõige elava vahel.