SOOVIDE TÄITUMISEST JA MEIE ENDI MÕTTEST

Meil on igasuguseid lapsepõlve kangelasi, kes on väga väekad ja targad. Me idoliseerisime neid või saime inspireeritud. Mulle meeldib üks fraas ühest räpi laulust: “Kivimehe vanasõna – pöörle maailm,” sellega seondub meie ürgsete esivanemate vägi.

Seda laulu kuulates tuli meelde minu vanaemate ja vanaisade püüe paremuse poole. Sellel laulul oli küll teine sõnum, aga mul tekkis ennist mainitud seos. Praegu on meil populaarsed igasugused sportlased, lauljad ja ideaalkehade omanikud. Lastele kohe räägitakse, et vaadake nende poole.

Vanemad võivad ju selle tõttu ununeda. Luuakse nagu mingisugust lõhet pere ja ühiskonna vahele. Perekonnast saab lõhestunud osa ühiskonnast. Tihti me räägime oma surnud vanavanematest või suhtleme elusatega. Kas meie esimesed superstaarid polnud mitte meie vanemad?

Mingil põhjusel paljud lapsed pettuvad oma vanemates teatud eas. Sellist psühholoogilist nähtust on kirjeldatud, et väikeste tüdrukute rolli sangariks saab nende isa – nende tõeline superman, kes õpetab noorele plikale, mis asi on mees. Sarnaselt suhestuvad poisipõnnid oma emadega, kellest saab nende elus esimene jumalanna – õpetades lapsele, kuidas naise eest hoolitseda ja lugupidada.

Ma palun vabandust, kui ma kõlan stereotüüpselt ja anti-soo-neutraalselt. Minu meelest pole see loomulik, et õpetada poisse ja tüdrukuid samamoodi. Kuutsüklid ja seemnepursked on väga spetsiifilised asjad. Indiaani hõimudes olid noortel meestel meheks saamise katsed. Mindi üksi metsa ja saadi hakkama (tähendab tuldi elusalt tagasi), tehti mõni vägev tegu või midagi selle sarnast.

Naistel olid jälle oma ülemineku rituaalid. Mina nendega väga pole kursis, aga tore oleks kuulda teilt. Olete oodatud jagama oma teadmisi nii meeste kui ka naiste ülemineku rituaalidest ennevanasti ja isegi tänapäeval.

Igatahes oluline asi meheks või naiseks kasvamise juures on see, et me õpime siis kasutama endale antud sünnipärast väge. Läbi oma primordiaalse energia manifesteerima omale sobilikku eluviisi. Paljudki asjad jäävad selle taha kinni, et pole olnud võimalust oma täit väge kogeda. See on tingitud ühiskonna steriilsusest ja muust jamast, mis meil siin maailmas toimub.

Tänasel päeval on tekkinud palju võõramaa praktikaid, mis aitavad meil tasakaalu ja tugevust leida. Need praktikad on väga head asjad, kuid üks asi jäi mind kummitama. Nimelt käisin ühe kuulsa joogastiili tunnis ja seal alatasa heietatakse sealse surnud õpetaja nime. Hakkasin mõtlema, et miks ma pean koguaeg kuulama võõra surnud mehe nime ja talle austust avaldama.

Minu vanaisa oli suur kangelane – ta elas ja suri. Samamoodi teine vanaisa – ta elas ja suri. Mõlemad lõid pere ja lõid teed järgmistele põlvedele, et nemad saaksid kogeda rohkem headust, armastust ja hoolivust. Minu soov ongi nüüd austada oma esivanemaid eelkõige ja siis tulevad kõik need võõramaa gurud ja purud.

Õnneks me oleme tagasiteel oma juurte juurde. Õppides austama oma vanaisaid ja vanaemasid. Tuues fookuse tagasi oma hõimu juurde ehk perekondlikku ringi. Aidates omastel luua tasakaalu. Meie esivanemad soovivad olla kuuldud, tuua oma tarkust meieni ja meie võiksime soovida avaldada neile austust.

See on minu poolne austuse avaldamine, et ma seda teemat olen hakanud nüüd lahkama. Ma olen alles tibusamme tegemas, aga sellegi poolest südames elab lootus elada terviklikku elu.

Tervitades,
Simo Santeri Virtanen

Loe minu blogi: merkabasoundhealing.com
Toeta minu loomingut: patreon.com/simosanteri

Foto autor: Kairi Kivirähk

Maandamine

Imelugusid juhtub isegi inimestega, kes seda ei usu. Mina kui igipõline skeptik sain kogemuse, mis mind pani lõpuks uskuma. Ma olen aastaid otsinud muutust ja rahulolu oma elus. Kõiksugused katsumused tee peal ja inimesed, kes lihtsalt ajavad vihale.
Loomulikult olen ka suur pioneer, alati teistest kolmkümmend kaks sammu ees ja kõige heaga kursis. Kõige heaga kursis olemiseks, tuleb ka kõige halvaga kursis olla. Tuleb nii välja ja nüüd ma proovin hoopis olla kuldsel keskteel. Siin püramiidi tipus.
Tegelikult elu ringluses oma naturaalsel kohal. Nimelt minu ellu sattus üks tore vidin nimelt maandusmatt. Varem ma mõtlesin, et miks just november ja siis veel veebruar/märts on nii rasked ajad. Ümberringi inimesed survestavad, ilm vintsutab ja koer magab jalutamise asemel.
Tundus ju hall, noh enam ei tundu. Tuleb välja, et inimene vajab kontakti Maa magnetväljaga. Sealt tuleb talle loomulik meelerahu, tervislikkus ja tasakaal. Temaga ühendumiseks on kõige parem puudutada oma nahaga maapinda. Talvisel ajal me seda väga ei tee, välja arvatud päikesereiside ajal, kus me saame ookeanis puhata.
Maandamise mõjud on imelised. Meie keha on positiivselt laetud elektronskeem ja Maa on negatiivselt laetud. Sille Poola ütles oma loengul toredasti, et liiga palju head teeb meid tänapäeval haigeks. Ütleks sama meie elektronlaetuse korral. Nimelt kehas hakkab tekkima põletik maandamatuse korral, mis on loomulik reaktsioon haiguskollete likvideerimiseks.
Põletikulistes protsessides osalevad vabad radikaalid, kelle ülesanne seisneb haigustekitajate elimineerimises. Oma eluks vajavad nad vabu elektrone, mida saab maandatuse korral Maalt endalt. Kuid isoleerituna peavad nad hakkama vabu elektrone röövima keha omadest rakkudest ning selle tõttu tekivad igasugused kroonilised haigused – lausa 90% tervise nähtustest.
Kõige toredam on see, et maandamise teooria on teaduslikult tõestatud ja tundub, et mida rohkem me oleme maandatud, seda tervemad me oleme. Nüüd kulgeb minu esimene nädal maandatuna magades. See on lihtsalt imeline – ma olen olnud krooniline hüpersensitiivne unes vähkreja. Matiga magades ärkan hommikul üles nagu beebi. Olen välja puhanud, silmad on pehmed ja raskelt mõjuvad inimesed jätavad positiivselt ükskõikseks.
Sellised toredad uudised ja nüüd kui maandamist segada teiste praktikatega, siis on tulemused hämmastavad. Näiteks gongi mängides on väga meeldivaid kaemusi kogetud. Koguaeg käib peas ringi, et austa maad ja laula emakesele maale. Minu praktiline meel on lõpuks leidnud oma koha jaatavas keskkonnas.
Siin on üks laul teile, mida ma olen mitu päeva kuulanud:
Mökki järve pildi autor Roman