Blogi

Ocean of love

I see thousand memories
of creation
the dreams which we dreamt
they come true
we anticipated for this feeling
for this feeling to come true

for our hearts to come together
to come together on the sea of love
we howl at the moon, we are lovers of the midnight

we call for our memories
from the dreamtime to receive the blessings
from the ocean of love
i am the ocean of love
i am a memory from bottom of your heart

Mees ja naine

Mida mees oma elus tahab – ta tahab tunda armastust. Eesmärki, mis tema hinge sütitab. Paljud mehed hulguvad eksinuna ringi. Rändavad läbi maailma, teevad tegusid või ehitavad vägevaid struktuure. Paljusid neist valdab miski, mida tuntakse rahulolematusena. Nad igatsevad enda kõrval naiselikku hoolitsust.
 
Paljud mehed ja naised on omavahel suhtes, kuid nad on unustanud armastuse. Elavad oma kohustuste nimel – nad on omavahele koormanud hunniku asju, kohustusi ja lubadusi, mida pole võimalik täita. Nad elavad oma elu päevast-päeva arusaamata, et miski kutsub neid igapäevaselt.
 
Naine sütitab mehes tunde – ta hakkab millegi nimel elama, kuna läbi naise võib mees kogeda jumalat. Naine võtab ta omaks ja mees julgeb elada. Päriselt elada – kuna ta teab nüüd oma ülesannet. Ta lubab naisel olla, kaitseb teda ja hoiab ruumi, et see saaks täidetud iluga.
 
Ta lihtsalt saab aru, et see on tingimusteta olemine ja läbi selle võib mees muuta kogu maailma, et naisel oleks hea olla. Üheskoos tõstavad nad teineteist üles. Mees hoiab naist keskmes, et naine võiks kogeda kõiksust läbi mehe armastuse. Muidu naine võib laiali valguda ja end ära unustada.
 
Mees jällegi ilma naiseta võib kaotada oma tõe. Ta hakkab otsima midagi, millest ta ise veel aru ei saa. See tunne on eesmärk – puhas armastus, mis läbi tema soovib väljenduda. Meest juhib tema loomulik tung armastada naist, kuna läbi selle avaldub tema tõeline olemus. Eesmärk, millega ta maa peale tuli.
 
Ilma naiseta olles võib mees olla paljuks suuteline, kuid üheskoos loovad nad maailmu. Päris maailmu, milles võib isegi elada. Armudes naine suunab oma energia mehe südamele, mis hakkab läbi oma käte seda energiat siia maailma tooma. Mees hakkab naisele ehitama keskkonda, kus naisel on hea olla.
 
Mehe loodud turvatunne lubab naisel avarduda. Luua ühendust kõiksusega, kuna ta on kaitstud. Tema ilu on hinnatud ning puutumatu. Mees hoiab seda ruumi puhta südamega ning naisel avaneb võimalus see täita.
 
Nad armastavad üksteist igavesti selles loodud ruumis. Seal pole vaja karta, ega end varjata. Seal toimub puhas avardumine. Teadmine, et teineteise rüpes on mees ja naine igavesti hoitud.

Mõmise end korda

Täna me räägime teraapilisest hääletööst. Igatahes sellise tulemuse andis google. Mida see endast kujutab?
 
Teraapiline hääletöö on meetod, kuidas aidata inimestel leida oma terviklikkust läbi erinevate harjutuste häälega. Selle jaoks ei pea oskama laulda. Laulmine on kõnelemise modulatsioon ja rääkimine on kahandatud versioon laulmisest.
 
Ennevanasti olevat põlisrahvad rääkinud ainult lauldes. Isegi Eesti pärimuses esineb lugu, kuidas me õppisime kõnelema läbi linnulaulu. Võib olla sellepärast on meie rahvas ikka veel nii virk oma koori muusika traditsiooni poolest.
 
Eestis on muuseas kõige suurem arv pille inimese kohta maailmas. See on päris kõva näitaja, isegi meie väikesust arvestades. Laulmine ikkagist ühendab meid iseendaga, juurtega ja tulevikuga.
 
Teraapilist hääletööd saab teha läbi erinevate hääle harjutuste. Võib isegi pille kasutada. Tihtilugu kasutatakse erinevaid häälikuid, pudikeelt ja liigutusi koos häälega, et õppida oma keha tundma.
 
Kõige hirmsam asi selle juures on alustamine. Lõpuks viib häälega mängimine meid endaga kaasa. Saab teha erinevaid vigureid. Koos helilisi ruume, esitades stseene maalilisest elust.
 
Mõnikord jäljendatakse loomade hääli, elu olukordi või korratakse mõndasid fraase, et aktiveerida suus olevaid punkte. Oma häälega saab kogu keha masseerida. On olemas selline harjutus, kus pannakse käed teisele peale ja toonitakse konkreetset häälikut.
 
See on väga vabastav ja lõõgastav kogemust. Mõneti heliline massaaž. Üks harjutus on oma nime laulmine. See võib nii mõndagi enese kohta üles tuua. Olen näinud, kuidas selle tulemusel on oma nime muudetud.
 
Loomulikult tuleb neid harjutusi teha kontrollitud keskkonnas ja inimese juures, kes on vastava teemaga kogenud. Ehk, kui teid huvitab teraapiline hääletöö, siis võtke minuga ühendust: merkabasoundhealing@gmail.com
 
Tervitades,
Simo

Kuidas aru saada mis on õige?

Mind on inspireerinud paljud inimesed, kes jätavad jälje oma eeskujuga. Elades oma elu teatud moodi. Nende valitud modaalsus paneb jällegist teisi inimesi tegutsema paremuse poole. Kas see on teatud tüüpi liikumised, valikud või info, mida jagatakse.
 
Olles inspireeritud on lihtne omale sihte seada. Aru saada, mis sind hetkel siin elus kõige paremini kannab. Aidates kujuneda seda mitme näolist mina pilti. Osates enamat on lihtsam mõista seda tõde. Elu arhetüüpi, mis on oma olemuselt edasi viivad.
 
Vanem generatsioon on harjunud tõega, et tuleb spetsialiseeruda. Saada ühes asjas heaks, aga mis siis juhtub, kui oled juba sellises energias, et neid tõdesid on palju enam? Langevad võimalused ära olla ühes konkreetses asjas ainuüksi hea.
 
Oma enda kirele jahi pidamine on nagu enesetapp. Pigem peaks teda jälgima ning kaasa minema. Täna olen filoloog, homme antropoloog. Ikkagist see logos, aga teema läheb laiemaks. Soovitatakse olla ja teha, käituda teiste moodi. Eeskuju on tõsiselt hea.
 
Selle nimi on oskus, et leida omale positiivne eeskuju. Kasvada läbi innustuse. Sealt kaugemale minna pole enam võimalik. “Ikka on,” ütleb süda. Saada paremaks ja targemaks.. Tegelikult läbi oma mõttejõu me loome koguaeg. Paneme infokilde kokku.
 
Mis see tähendab kui me loome? Me ehitame omaenda reaalsust ülesse, mis on mitme tahuline ja üllataalt kompleksne. Koosnedes spetsialiseerumise hargtulemistest, ehk rööprähklemisest. Keeruline sõnavara teeb nähtuse arusaadavamaks.
 
Tegelikult meie maailmas puudub palju sõnavara uutele nähdustele, mis on hakanud esinema. Merkaba sõidukid, hing, vaim, ego, mina, sina jne.. Tuleb uusi mõisted hakata looma. Või siis neist välja kasvada ning õppida selgeks uus keel.
 
Mõtisklused viivadki meid arusaamisteni. Mõne jaoks on see avalik rääkimine, teine peab kirjutama ja kolmas omaette istuma. Ütleb vana ühiskond. Igaüks on võimeline jõudma tõdedeni läbi kõigi nende tegevuste. Kõik oleneb, milline antud hetke kõige paremini sobib.
 
Sarnaselt me võime rääkida kompleksest matemaatikast mõistmata paljusid algnähtuseid. Arendada oma keelt, aga jäädes toppamata termini juures. Akadeemiku peavalu. Tegelikult see on meis kõigis olev loominguline alge olla innovatiivne. Ehitada omale elavat kultuuriluumi.
 
Me ikkagist kasvame kodus ja seal vanasti sünniti. Nüüd tehakse seda taas üha tihedamini. Kodu sünnitused, mis on algeks uuele loovale kultuuriruumile. Läbi teatud eraldatuse kogemuse on meil võimalik tagasi tulla. Mõista, et harmooniline olek on meile kõige loomulikum.
 
Oma eluenergia jagamine eri osadesse võib tihti olla väga kurnav. Elades rütmi järele, mida keha ei soovi. Istudes liiga kaua, kuulates liiga valjusid helisid või siis omastades aineid, mis teevad meile liiga. See tekib arvatavasti sisemise rahu puudusest.
 
Mõni ütleb, et see on armastuse energia taga otsimine. Läinud kaduma, siis proovitakse teda leida väliselt. Tegelikult sissepoole vaadates võib paljustki aru saada. Kuid mõnda kihti on väga valus vaadata. Tekivad ihad, pettumused ja vihad. Paras šašlõki baar.
 
Õnneks meil kõigil on olemas jõud seda muundada. Teisiti näha ning ärgata iga hommik värskete lapse silmadega. Uudistada seda maailma uue kirega ning juhtida end sinna, kus elab meie tõeline rõõm. Luua seda, mis on hetkel kõige kaunim. Läikivat silmade sära.
 
Tervitades,
Simo Santeri Virtanen

Positiivne mõjutamine

Lugesin eile ühte raamatut, kuhu kogutud Ülo Vooglaidi loengud ööülikoolis. Seal ta rääkis haridusest ja haritusest, kes ikka on päriselt haritud. Tema üks põhilisi mõtteid oli see, et mats jääb ikka matsiks – anna talle haridus või diplom, see asja paremaks ei muuda.
 
Mõtlesin samas, et andeka inimese sündroom on samuti olemas. Paljud terased inimesed lähevad ülikooli ja saavad haritud. Mõned kasutavad seda omas elus, aga tundub, et elust huvitunud inimene ei vaja tegelikult kõrgharidust.
 
Loomulikult on teel takistusi, aga mõnda null-kraadilist motivatsiooni loov eriala on samasugune takistus. Tuleb luua omale töökoht – teha asju, mida armastad. Olla nupukas, finatsiliselt arukas ja samal ajal ülimalt loov. Selline kombinatsioon on päris paljude puhul töötanud.
 
Me teame neid ameerika edulugusid, aga meil on siinseid lugusid sama suurel määral. Ma näiteid kahjuks ei oska tuua, seda saab armas lugeja teha. Igaüks, kes on astunud oma tõelisele teele on enamasti arukas inimene. Tuleb ainult oma isiklik elutee kompass leiutada.
 
Igatahes Ülo rääkis lisaks, et tegelikkuses eksisteeriv väga vähe teadustöid. Kõik uuringud jäävad oma subjektiivsuse ohvriks. Analüüsid, küsitlused ja avastused jäävad tõlgendaja maailmavaate jalgu. Selle tõttu on palju vastakaid uuringuid taimetoidu kasulikkuse/kahjulikkuse vallas. Oleneb uurija maailmavaatest.
 
Täna hommikul täitsin ühte bakalaurusetöö küsimustikku mahe toidust. See ajas mind naerma, kuna tuli välja, et see keskendunud positiivsele mõjutamisele. Sihtgrupiks olid Eesti inimesed üleüldiselt. Kuid allikas, kust küsimustik minuni jõudis oli Ökoriik Eesti facebooki leht.
 
Järelikult paljud inimesed, kelleni see küsimustik jõuab on juba mahetoidu huvilised. Arvatavasti levib ta lisaks muudes sarnastes võrgustikes. Läbi uuringu tulemuste on võimalik mõjutada laiemat tarbijaskonda. Esitades subjektiivse väite, et uuringu tulemusel suur osa Eesti populatsioonist on mahetoidust väga teadlikud.
 
Selle asja nimi on positiivne mõjutamine. Uuring jõuab teatud kanaleid pidi konkreetsete sihtgruppideni, kellel on endal huvi seda täita. Läbi koos loodud positiivsete aktsioonide me võime ümber programmeerida laiemat massiteadvust kogu Eesti riigis. Läbi mille teostubki Ökoriigi plaan.
 
Selline lugu.
 
Tervitab,
Simo Santeri Virtanen

Elamine taimetoidu mullis

Täna hommikul tabas mind huvitav kaemus. Olin tegemas hommiku võimlemist ja meil olid külas vend tema perega. Istusid kõik koos isaga laua taga ja järsku ma mõistan, et nad söövad ju hoopis täiesti teistsugust toitu.
 
Ma ise olen olnud taimetoitlane kusagil 6-7 aastat ja nüüd enamasti toortoitlane. Minu jaoks on ilmselged asjad puuviljad, tatraidud ja spirulina. Suhkur tuleb ainult loomulikult kujul, välja arvatud teeseene jook, kuhu teda läheb kääritamise jaoks.
 
Igatahes avastus oli järgmine, et mu sugulased on ikkagist täieliku karnivoorse mõtestatusega. Sel hetkel minu taimetoidu mull lõhkes. Suur enamus minu sõpru on taimetoitlased. Inimesed, kellega läbi käin, on ikkagist tervisliku eluviisi peale orienteerunud.
 
Sain siis hetkeks seedida seda infot ja hakkasin iseendale naeratama. Mul pole varem tulnud nii tugevat infot, et kogu elu põhineb meie endi valikuil. Teiste valikud on nende omad ja see kõik on täiesti okei. Mul hakkas südames väga hea tunne ja ma tänasin oma sugulasi.
 
Õppisin neid võtma sellisena nagu nemad on. Küll neid juhatab nende endi elu muutusteni. Minu muutus on ainult mina ise ja see on minu elu kõige õnnelikuim muutumine. Saan elada rahus olles ükskõik kelle kõrval. Pole enam samastumis ja eristumist.
 
On lihtsalt heatahtlik mõistmine, et igaüks elab oma elu kõige parimal võimalikul viisil.
 
Kõike head,
Simo Santeri Virtanen
 
Minu postitusi võib lugeda blogist: merkabasoundhealing.com
Videosid ja muusikat: patreon.com/simosanteri
 

SOOVIDE TÄITUMISEST JA MEIE ENDI MÕTTEST

Meil on igasuguseid lapsepõlve kangelasi, kes on väga väekad ja targad. Me idoliseerisime neid või saime inspireeritud. Mulle meeldib üks fraas ühest räpi laulust: “Kivimehe vanasõna – pöörle maailm,” sellega seondub meie ürgsete esivanemate vägi.

Seda laulu kuulates tuli meelde minu vanaemate ja vanaisade püüe paremuse poole. Sellel laulul oli küll teine sõnum, aga mul tekkis ennist mainitud seos. Praegu on meil populaarsed igasugused sportlased, lauljad ja ideaalkehade omanikud. Lastele kohe räägitakse, et vaadake nende poole.

Vanemad võivad ju selle tõttu ununeda. Luuakse nagu mingisugust lõhet pere ja ühiskonna vahele. Perekonnast saab lõhestunud osa ühiskonnast. Tihti me räägime oma surnud vanavanematest või suhtleme elusatega. Kas meie esimesed superstaarid polnud mitte meie vanemad?

Mingil põhjusel paljud lapsed pettuvad oma vanemates teatud eas. Sellist psühholoogilist nähtust on kirjeldatud, et väikeste tüdrukute rolli sangariks saab nende isa – nende tõeline superman, kes õpetab noorele plikale, mis asi on mees. Sarnaselt suhestuvad poisipõnnid oma emadega, kellest saab nende elus esimene jumalanna – õpetades lapsele, kuidas naise eest hoolitseda ja lugupidada.

Ma palun vabandust, kui ma kõlan stereotüüpselt ja anti-soo-neutraalselt. Minu meelest pole see loomulik, et õpetada poisse ja tüdrukuid samamoodi. Kuutsüklid ja seemnepursked on väga spetsiifilised asjad. Indiaani hõimudes olid noortel meestel meheks saamise katsed. Mindi üksi metsa ja saadi hakkama (tähendab tuldi elusalt tagasi), tehti mõni vägev tegu või midagi selle sarnast.

Naistel olid jälle oma ülemineku rituaalid. Mina nendega väga pole kursis, aga tore oleks kuulda teilt. Olete oodatud jagama oma teadmisi nii meeste kui ka naiste ülemineku rituaalidest ennevanasti ja isegi tänapäeval.

Igatahes oluline asi meheks või naiseks kasvamise juures on see, et me õpime siis kasutama endale antud sünnipärast väge. Läbi oma primordiaalse energia manifesteerima omale sobilikku eluviisi. Paljudki asjad jäävad selle taha kinni, et pole olnud võimalust oma täit väge kogeda. See on tingitud ühiskonna steriilsusest ja muust jamast, mis meil siin maailmas toimub.

Tänasel päeval on tekkinud palju võõramaa praktikaid, mis aitavad meil tasakaalu ja tugevust leida. Need praktikad on väga head asjad, kuid üks asi jäi mind kummitama. Nimelt käisin ühe kuulsa joogastiili tunnis ja seal alatasa heietatakse sealse surnud õpetaja nime. Hakkasin mõtlema, et miks ma pean koguaeg kuulama võõra surnud mehe nime ja talle austust avaldama.

Minu vanaisa oli suur kangelane – ta elas ja suri. Samamoodi teine vanaisa – ta elas ja suri. Mõlemad lõid pere ja lõid teed järgmistele põlvedele, et nemad saaksid kogeda rohkem headust, armastust ja hoolivust. Minu soov ongi nüüd austada oma esivanemaid eelkõige ja siis tulevad kõik need võõramaa gurud ja purud.

Õnneks me oleme tagasiteel oma juurte juurde. Õppides austama oma vanaisaid ja vanaemasid. Tuues fookuse tagasi oma hõimu juurde ehk perekondlikku ringi. Aidates omastel luua tasakaalu. Meie esivanemad soovivad olla kuuldud, tuua oma tarkust meieni ja meie võiksime soovida avaldada neile austust.

See on minu poolne austuse avaldamine, et ma seda teemat olen hakanud nüüd lahkama. Ma olen alles tibusamme tegemas, aga sellegi poolest südames elab lootus elada terviklikku elu.

Tervitades,
Simo Santeri Virtanen

Loe minu blogi: merkabasoundhealing.com
Toeta minu loomingut: patreon.com/simosanteri

Foto autor: Kairi Kivirähk

Liblikas

Uue hommiku eel, liblikas on teel

sündinud on päev, mida oma meel

seda ta teab ja alati näeb

kevade hommikul, kevade hommikul

 

tormi ees, on tihane varblane teel

varbad lumehanges, kasteses murus

kasemetsa salus, on haldjad meiega laanes

lase hõlmad valla kevades, teerada kutsub

 

Kes on see sinuga raba metsa all

vahvalt naeratab, ahvatleb rõõmsalt

tahad veel ja veel, kus on su sall?

Kust paistab päikene, kas hõlma alt?

Paljajalu jooksmine – miks, millal ja kuidas?

Ma käisin sel aastavahetusel Küprosel ja kogesin seal väga hämmastavaid kogemusi läbi paljajalu olemise. Ma kõndisin päevad läbi ookeanis. Jalutasin mööda linna tänavaid paljajalu ning vahepeal tossudega. Seal ma hakkasin märkama suurt vahet. Mõnda aega tossudega jalutades hakkas mul selg valutama ning jalad ära väsima. Mul on päris kallid ja väga professionaalsed jooksutossud, mis peaksid toetama jalga 100%.

Üks hommik ma ärkasin seal reisil olles üles ja mõtlesin, et nüüd on aeg minna jooksma. Kell oli 5 hommikul. Ma otsustasin oma hirmu ületada ning teha seda paljajalu. Läksingi siis sellises koidukumale eelnevas videvikus jooksma. Tänavad olid tühjad – ei pidanud teiste inimeste pilkude pärast põdema.  Tundsin, et keha rüht on nii mõnus. Kerge oli liikuda ja polnud enam ebameeldivat higistamise tunnet.

Higistasin küll, aga teisel moel. Lõpuks jõudsin randa ja käisin ujumas – kõige lõpuks tegin veel üsna füüsilise jooga seeria. Kell oli siis umbes 8 ning ma sain mediteerida täies õndsuses päikesetõusu vaadates. Hiljem liikusin tagasi sinna, kus ma elasin. Üsna kergel sammul ning tohutu suure energiaga, mida harilikult pole olnud pärast 3 tunnist treeningut.

See kogemus pani mind mõtlema, et maast on võimalik ammutada energiat, millega me suudame sooritada füüsilisi katsumusi täie kergusega. Kogu selle nädala Küprosel katsetasin edasi paljajalu olemise väge. Oma jalgadega vees sulistamine muutus lahedaks kehaväliseks -ja siseseks kogemuseks. Jalutades mõni päev 6-8 tundi meres. Üüratu suur jaks – lisaks väga kerge toit.

Mõne lihtsa harjumusega oled ühtäkki väge täis. Mind jäid segama sünteetilised pinnased ja asfaltteed. Jalgadel polnud eriti mõnus säherdusel pinnasel ning pärast ei taha see mustus jalataldatelt lahti tulla. Googeldasin ja leidsin omale sobiva lahenduse – nimelt jooksmiseks mõeldud maandavad sandaalid. Lisan siia linki, mille kaudu te võite omale isiklikud tellida: http://bit.ly/2DKfgZR

Nende sandaalide sisse on ehitatud vaskühendus maaga, mis loob põhimõtteliselt sama tunde nagu kõnniks paljajalu. Nad on tehtud naturaalsetest materjalidest ning tallad on enamasti kanepist. Ma sain enda omad kätte jaanuari kuus ja just selleks ajaks sulas lumi mõneks päevaks ära. Käisin jalutasin koeraga nende uute sandaalidega. Tundsin oma tavalise kärsituse asemel kannatlikkust ning rahulikult vetrusin koeraga ühises tempos.

Ma lisan teile veel vaatamiseks inglise keelse video, kus ma räägin paljajalu jooksmisest: https://youtu.be/y_6y4C3SgKc

Tervitades,

Simo