Kes juhib karja?

Kes juhib karja?

Viimasel ajal on tulnud minu ellu huvitavaid olukordasid juhtimise, vastutuse võtmise ja karismaatilise tegutsemise osas. Igal pool, kus erinevad olendid kohtuvad, võtab üks neist pigem vastutava rolli omale. Sama toimib inimakraal-nuti-tehno ühiskonnas.

Sealt tekib vajadus koos asju teha, aga kes neid otsuseid langetab. Vene suvila külades tavaliselt pannakse puldi taha kõige vanem ja elukogenum kodanik (enamasti mees). Inimene, keda kogu kogukond austab ja kes suudab ausaid ning neutraalseid otsuseid langetada.

Hundi karjal saab juhiks kõige tugevam isend. Isegi emane hunt võib juhtida karja, kui tema vaimu jõud on teistest üle. Nüüd oleneb missugusele sagedusele kari/kogukond on häälestatud kuna juhi roll on oma olemuselt paindlik ning kõiki kaasav.

Inimeste kontekstis on oluline märgata, kuidas arukas ja austatud inimene näitab eeskuju oma kindla heatahtlikkusega. Jällegist türann proovib oma karja kontrollida ning teise allutada oma tahtele. Tegelikult iga inimene, kes on psühhopaat, arvab end tegevat head.

Hea ja halva vahe ongi see, et hea inimene suudab endale teadvustada oma tegude tagajärgi. Kunagi pole mitte keegi süüdi, kõik põhineb tunnistamisel ja oma tegude tunnetamisel. Igatahes olen märganud, et automaatselt võtab omale juhirolli kõige tugevama energeetikaga/karismaga “loom”.

Oma elus olen märganud, kuidas osades olukordades kogu grupp on totaalselt passiivne ja minu ülesanne ongi neid hakata vedama. Juhtkoerad on alati kõige sihikindlamad isendid kelku vedades. Teine kord jällegist olen mõne inimese seltsis, kelle sisemine jõudlus lihtsalt paneb mind ahhetama ning loovutama soovi langetada otsuseid.

Samal ajal toimub varjudes tegevusi. Osad juhid on nii harjunud oma positsiooniga, et ei soovi seda loovutada. Paljud loomad näiteks elevandid peavad veriseid võitlusi sellega, kes naised omale saab. Meeste puhul tavaline tegevus, kuid reaalsuses tarbetu. Tugevama energeetikaga isend võib lihtsalt oma mojo mängu panna ja teine alistub, kuna ta jääb märkamatuks.

Sarnast olen märganud ka perekondlikul tasemel, kui vanemate pereliikmete otsused muutuvad kehtetuks. Legitiimsus kaob ning tuleb neid austada teisel moel, kuid mitte lasta enam juhtida. Sellest tekibki suur vahe, kas on heatahtlik ehk oma tegude tagajärgi teadvustav vanem suguvõsas või türann, kes allutab teisi omale tahtele.

Sellistes olukordades tekivad juba tahtmatult võimuvõitlused, kus noorem põlvkond panem vanema proovile. Mitte sellepärast, et oleks hullult võimu vaja. Süsteem lihtsalt väriseb oma alustalasid pidi ja tuleb teda teadlikumaks teha. Juhist sõltub kogu kogukonna heaolu ning kui ta vabatahtlikult sitaämbris seisab, siis teevad seda kõik tema ümber.

Alati on oluline teadvustada oma rolle eri olukordades ning käituda vastavalt sellele. Minu ülesanne on julgeda vastutada ja mitte arvustada kellegi panust. Näidata ainult head eeskuju, et kõigil oleks hea olla. See ei tähenda, et poputada igat ühte oma karjas, vaid teha õiglaseid otsuseid. Selliste tulemil läheb kogukondlik tasakaal paika ning igaüks saab oma ausalt teenitud osa.

Telepaatia võimekus?

Telepaatia võimekus?

Mitmetele inimestele võib tunduda telepaatia käega katsumatu ulmeline asi, mida võib näha heal juhul ufo filmides. Kuigi me oleme juba sünnipäraselt telepaatilised olevused suhestudes oma ema mõtetega, reageerides ümbritseva keskkonna mõjudele ning andes märku kui on imetamise aeg.

Paljud inimesed on muutunud eluvõõraks arvates, et inimesele kõige omasemad oskused on mingisugused uhhuu asjad. Minu seisukoht tänaseks päevaks on selline, et aitab jamast ja räägime nii nagu asjad tegelikult on. Indias on selliseid koole, kus lapsed loevad läbi raamatukaante.

Mõneti kellegagi suheldes võib ära tunda, mida ta tegelikult soovib või tajub. Näiteks mulle pakuti 10000€ äriideed ja tavamõistuse jaoks oli see super hea idee, aga see energia mis selle taga oli. See polnud õige kuna minu intuitsiooni ehk telepaatiline meel ütles, et praegu pole õige seda pakkumist vastu võtta.

Ehk siis telepaatiline meel aitab näha inimeste/olendite tegelike kavatsuste taha. Kas see on enesele allutamine, lihtsa lõbu otsimine või ongi nende sõnade taga siiras tahe koos luua midagi head. Tuleb alati lähtuda oma sisemisest kompassist ning jälgida seda päris head tunnet.

Mul on lapsest saati olnud tõde kõige tähtsaim asi siin elus. Paljud inimesed luiskavad otse näkku või räägivad asjadest, millest nad ise ka aru ei saa. Sellepärast olen ma väga kriitiline koolisüsteemide osas ja üleüldse meie hetke ühiskonna korraldusega. Puhtaid selgeid inimesi orjastatakse!?

Huvitavad tegelased on taimed, kes on väga altid meiega kõnelema. Loomad ja inimesed, kes on ühenduses suudavad kuulata taimi ning aru saada mis on nende kehale hea. Seda kutsutakse tänapäeva iseenda tervendamiseks. Öeldakse intuitiivsel teel, kuid see ongi telepaatiline meel. Vahel metsas olles kutsuvad mind erinevad kännuseened kilomeetrite tagant.

Sarnane on loomadega suhtlemine, kui koer vaatab otsa ja väljendab oma sisemaailma. Loomulikult me saame aru, et ta kõneleb meiega. Ükskord koer vaatas mulle pikka aega otsa ja suunas oma mõtteid õues oleva veekausi poole. Lõpuks sain aru, et tal on janu. Sealt arenebki välja otsene telepaatiline meel, kui on võimalik pikkasid vestluseid läbi viia mõttejõul.

Tegelikkuses on iga mõtte taga tunne ning oma tundeid suunates me õpimegi omavahel vestlema päriselt. Kaovad ära moonutused, mis on sõnade taga ja välja astub siiras vaimolemus, kes kommunikeerib vahetult ning otsekoheselt.

Hea harjutus oma telepaatilist meelt treenida on õppida kuulama seda, mis on sõnade taga. Vaatama puud ning aru saada, mida ta hetkel väljendab. Alguses on info ähmane, kuid hiljem ta selgineb. Vähemalt minu jaoks on ta olnud alati olemas, kuid ma ei osanud mitte kunagi seostada oma tugevat sisetunnet telepaatiaga.

Kena päeva,
Simo

Rahumeelseks sõdalaseks olemine

Alustan tänast õhtujuttu Maiade kalendri põhjal loodud 13 kuu kalendri definitsiooniga oma märgist.

Kollane resoneeruv sõdalane:

Ma kanaldan, et esitada küsimusi
Inspireerides kartmatust
Minu pitsat on tarkuse väljenduses
Koos resoneeruva heliga häälestuda
Mind juhib jõud elegantsuses
Ma olen maailmaruumis portaal – sisene minusse

Igaüks võib oma märgi kindlaks teha järgneval aadressil: http://www.13moon.com/decoder.php

Mida sõdalaseks olemine tänapäeval kujutab? Paljud inimesed teavad tema pööratud arhetüüpi, ehk siis vägivaldset sõdalast. Mees, kes röövib, tapab ja laastab omakasu nimel. Seda näeb palju ühiskonnas ärijuhtidest kuni ekstremistidest vabadusvõitlejateni välja.

Tegelik vabaduse eest võitlev mees on rahumeelne. Läbi oma julguse ta purustab kõik takistused. Ta on lojaalne oma kogukonnale, kuid ükski oht pole suuteline teda kõigutama. Tema sees on vapper süda, kuid verehimuline sõda on rahunenud.

Rahumeelne sõdalane vajab ainult kõige elementaarsemat ning sellest piisab temale. Ta julgeb end proovile panna ning vaigistab emotsioonid kohtades, kus tegu loob omale väärtust. Tema otsused on vankumatud ja kindlameelsed. Tema võitlus on luua rahu.

Mees, kes elab eesmärgi nimel, mis tõstab teda kõrgemale koos kogu inimtsivilisatsiooniga. Öeldakse, et mees on see, kes viib naise jumalani ning naine avab väravad mehele jumala ees. Õndsus on oma olemuselt rahumeelne, kus kaks poolust saavad omavahel kokku.

Igavene tants saab alguse nagu raamatus maailmatants on kajastatud maailmaloomist. Rahumeelne sõdalane seisab alati oma tõe eest. Ilma kedagi allutamata, vaid teades oma sisemist kutset ning austades igaüht tema enese ruumis. Tema agressioon peitub oma eesmärgile kindlaks jäämisel ning selle nimel tegutsemisel.

Tõde on kõige suurim jõud temas, mis tõukab kõik vale kõrvale. Ükski võitlus pole suuteline teda alistama kuna tema jõud on sellest välja astuda ning näha suuremat plaani, mis lahustab vaenu ja viha. Olles alati ärkvel ning hetkekski end kaotamata. Võib rahumeelne sõdalane olla maailma looja ja hoidja.

Ikkagist järgides oma teed kõrgema poole. Vankumatult liikudes ning leides oma rahu meelekindluses viia alustatu lõpule. Jääda truuks oma sisemisele tõele ning hoides usku kogu inimkonna jaoks. Hoides usku oma kõige armsama jaoks, kelle ta suudab viia maailmalõppu ja tagasi. Tuua jumala temani ning elada igavesti läbi oma vaba valiku.

Tervitades,
Simo Santeri Virtanen

Konkreetsusest ja enesehinnangust

Ma olen nüüd eelmisest suvest saati teinud järjepidevalt ühte harjutuste seeriat. Harjutused on inspireeritud Kundalini, Agama ja sisemise tarkuse jooga stiilidest. Olen inkorporeerinud ühte baas seeriasse erinevaid harjutusi, mis on hakanud looma tugevat tervikut. Tehes neid järjepidevalt mõnel perioodil mitu kuud järjest, vahepeal paar nädalat puhkust jne..
 
Igatahes jälgides oma loomulikke rütme olen jõudnud välja tormi kriiani. Minu element on torm, ehk see kese keset kaost, mida ma väljendan. Harjutuste iseloom on loonud minu elus tohutut konkreetsust ja stabiilsust. Juhtugu mida tahes, aga mina istun hommikul maha ning teen oma harjutusi, mis õpetavad vastupidavast, meele mahavaigistamist ning treenivad lihasstruktuuri.
 
Neid tehes olen suutnud hakata manifesteerima oma elusse imelisi asju. On saabunud suur gong, auto ja suhted lähedastega on paranenud. Üks inimene muuseas tuli minu juurde gongi õppima ning ütles, et minu juurde tulles jõudis temani info, et Simo on väga osav manifesteerija. Ehk siis asjade reaalsusse tooja. See on osalt tingitud maa gongiga pikkade tundide veetmisest.
 
Teisalt usun, et teatud tegevusele pühendumine toob lõpuks soovituid tulemusi. Nende harjutuste toel hoian oma selja sirge ja üha rohkem väljendan oma tõde. Kusjuures täna hommikul tuli info, et mul on aeg seda seeriat jagada huvilistega ning aidata neil kohandada see nende omaenda skeletile sobivaks. See purustas minu ego, kuna ausalt öeldes pole mul mitte mingit joogaõpetaja autoriteeti, et midagi kellelegi õpetada.
 
See oli lihtsalt puhas sisetunne, mis soovitas jagada head asja oma elus. Minult küsides peate vasutama omaenda tulemuse eest nagu elus ikka kombeks. Igaüks vastutab omaenda sisetunde eest ja harjutusi tehes tuleb ainuüksi kuulata oma keha. Selle tõttu olengi harjutanud tormi silmas püsima kuna kõiki stiile puhtalt järgides olen tundnud tõrget oma sisemise tõe kompassil. Õpin usaldama oma sisemist tundmust ning väljendama ainuüksi seda, mida mina sisemuses pean õigeks.
 
Mõnikord tundub, et oma tõe väljendamine on väär, kas liiga julm või ebaviisakas. Äkki ma pole piisav tekib küsimus. Tegelikkuses on igaüks ideaalne, kuid tuleb osata end väljendada neutraalselt. Öelda oma arvamus välja, kuid jättes teisele sellega valik ise otsustada oma saatuse üle. Eneseväljenduse äärmused kipuvad mõlemasse poole – mõnikord jagatakse liiga järsult oma tõde ja teinekord hoitakse seda vaos.
 
Hea näide on paljud lauljad, kes lasevad kõik asjad oma meelelt välja. Olgu nad head või halvad, kuid nad on siirad neis pole mitte midagi varjata. Nüüd hea õppetund on õppida end puhastama niimoodi, et tõde välja sülitades oleks sellel teisi ülendav omadus. Paljud oskavad halvasti öelda, kuid nemad, kes suudavad oma sõnadega teisi üles tõsta on siiralt geeniused. Andunud elumere poeesia fännid!
 
Minu missioon on õppida seda väljendama sellisena nagu ta on. Mõningatel juhtudel isegi ropustselt, kuid alati heatahtlikult ning oma enese sisetundest lähtuvalt. Ausus loob juurde usaldust, mis hoiab jällegist selja sirgena ning tahte voolavana. Isegi oma muusikat olen otsustanud väljendada nüüd täiega. Olen palju harjutanud tehnikat, kuid enda olemust vaos hoidnud eksimise hirmu ees. Nüüd ma pigem eksin tehniliselt, kuid lasen end sajaga välja, et ikka võiks nautida oma loomingut täiega!!! 😅
Siin on minu eilne loeng muusikast ja naturaalehitistest: https://soundcloud.com/simo-santeri-virtanen/muusika-ja-naturaalehitised
 
Tervitades,
Simo Santeri Virtanen

Kes me siis oleme?

Ma tsiteerin alustuseks Riina Grethieli tema raamatust “Suure Jumalanna müsteeriumid” – Meil ei ole vaja otsida väge, tarkust ega eeskujusid väljastpoolt, teistest kultuuridest, vaid omaenda juurest, sest eestlased – aestid – on üks kõige vanemaid tänaseni säilinud rahvaid meie planeedil.

Need sõnad on minu alateadvuses, või siis üliteadvuses, imbunud täie tõega, kuna siinse rahva päritolu ulatub üüratult ammusesse aega. Aja jooksul on tekkinud erinevad riigid, keeled ja rahvused. Ma ei väida, et kõik Eestlased oleksid – aestide, ehk hüperborea ehk valguserahva – liini edasikandjad.

Pigem on nii, et igaüks peab ise ära tundma oma päritolu ja kust tema DNA liin tuleneb. Täna me räägime aestide järeltulijatest, keda leidub üsna palju tänasel eestimaal, Karjalas, Venemaal ja Soomes. Öeldakse, et meie siinne maa on maailma mõistes käbinääre.

See tähendab seda, et kui meie siin väikesel maal lahendame suure asja ära, siis saab kogu maailm mõjutatud. Näiteks võtame esimesena kasutusele absoluutse taastuvenergia, ning meile hakkavad järgnema kõik teised riigid üsna suure kiirusega.

Võib olla tundub see ulme jutt, kuid psühholoogiliselt on juba eelmise sajandi alguses Jungi poolt tõestatud, et inimkond elab läbi ühisteadvuse. Üheskohas juhtub midagi, siis see mõjutab kõiki teisi paiku samamoodi. Meie proovime leida ühendust oma päris päritoluga.

Igatahes ennemuistetel aegadel eksisteeris siinsetel põhja aladel Hüperborea tsivilisatsioon, kus oli omavahel ära ühendatud nais -ja meespoolused. See tähendas seda, et terviklik naiselik jumalanna kehastus väljendus siin igas inimeses ja paigas ning see ilu oli väestatud rahumeelse meesenergia poolt, mis teda hoiab oma jõuga.

See kuldne ajastu kestis sadutuhandeid aastaid, kuid mingi hetk saabus universaalne pimenemise aeg. Tulid teised tsivilisatsioonid eri paigus maailma.. Atlantis, Lemuuria, Mu ja Petranium. Hüperborea kestis veel üsna hilise ajani, kuna Kreeklastelgi on mälestus sinisilmsetest saadikutest kaugelt põhjast.

Lennart Meri on väga asjalikku juttu rääkinud ühendades Kreeklasi Aestidega. Mis see annab meile, kui me oma päris minevikku meenutame. Läbi selle me suudame end väestada rahvana. Saame anda vabaks kannatuse, kuritarvitamise ja lõhkumise mälestused. Võtame omaks oma algse algmustri nagu meid siia loodi.

Paljud inimesed ikka veel usuvad, et 100 aastat elada on üsna kõrge iga. Surm on paratamatus jne.. Tänapäevalgi elab selliseid inimesi, kes suudavad oma saatuse üle ise otsustada. Kuna nad on viinud endast tasakaalu sisemise mehe ja naise. See tähendab seda, et nad omavad sugu, kuid suudavad täielikult austada iseennast ja vastassugupoolt.

Mõned minu tuttavad on rääkinud suure austusega Indiaanlaste vanaematest ja vanaisatest, kes on siin aastasadu tiksunud ning oma teadmisi hoidnud. Selliseid näiteid on veel Siberis ja Hiinas. Kindlasti on veel, aga tuleb lihtsalt olla õiges kohas õigel ajal.

Igatahes oma päritolu meenutades on meil võimalik saada täielikult oma elu loojateks. Me otsustame omaenda saatuse üle ning teeme neid asju, mis meile ainuüksi rõõmu pakuvad. Ununevad vajadused, kohustused ja täitmatus. Kuna omaenda tõelise olemusega suudame iseend täita.

Tervitades,
Simo

Ocean of love

I see thousand memories
of creation
the dreams which we dreamt
they come true
we anticipated for this feeling
for this feeling to come true

for our hearts to come together
to come together on the sea of love
we howl at the moon, we are lovers of the midnight

we call for our memories
from the dreamtime to receive the blessings
from the ocean of love
i am the ocean of love
i am a memory from bottom of your heart

Mees ja naine

Mida mees oma elus tahab – ta tahab tunda armastust. Eesmärki, mis tema hinge sütitab. Paljud mehed hulguvad eksinuna ringi. Rändavad läbi maailma, teevad tegusid või ehitavad vägevaid struktuure. Paljusid neist valdab miski, mida tuntakse rahulolematusena. Nad igatsevad enda kõrval naiselikku hoolitsust.
 
Paljud mehed ja naised on omavahel suhtes, kuid nad on unustanud armastuse. Elavad oma kohustuste nimel – nad on omavahele koormanud hunniku asju, kohustusi ja lubadusi, mida pole võimalik täita. Nad elavad oma elu päevast-päeva arusaamata, et miski kutsub neid igapäevaselt.
 
Naine sütitab mehes tunde – ta hakkab millegi nimel elama, kuna läbi naise võib mees kogeda jumalat. Naine võtab ta omaks ja mees julgeb elada. Päriselt elada – kuna ta teab nüüd oma ülesannet. Ta lubab naisel olla, kaitseb teda ja hoiab ruumi, et see saaks täidetud iluga.
 
Ta lihtsalt saab aru, et see on tingimusteta olemine ja läbi selle võib mees muuta kogu maailma, et naisel oleks hea olla. Üheskoos tõstavad nad teineteist üles. Mees hoiab naist keskmes, et naine võiks kogeda kõiksust läbi mehe armastuse. Muidu naine võib laiali valguda ja end ära unustada.
 
Mees jällegi ilma naiseta võib kaotada oma tõe. Ta hakkab otsima midagi, millest ta ise veel aru ei saa. See tunne on eesmärk – puhas armastus, mis läbi tema soovib väljenduda. Meest juhib tema loomulik tung armastada naist, kuna läbi selle avaldub tema tõeline olemus. Eesmärk, millega ta maa peale tuli.
 
Ilma naiseta olles võib mees olla paljuks suuteline, kuid üheskoos loovad nad maailmu. Päris maailmu, milles võib isegi elada. Armudes naine suunab oma energia mehe südamele, mis hakkab läbi oma käte seda energiat siia maailma tooma. Mees hakkab naisele ehitama keskkonda, kus naisel on hea olla.
 
Mehe loodud turvatunne lubab naisel avarduda. Luua ühendust kõiksusega, kuna ta on kaitstud. Tema ilu on hinnatud ning puutumatu. Mees hoiab seda ruumi puhta südamega ning naisel avaneb võimalus see täita.
 
Nad armastavad üksteist igavesti selles loodud ruumis. Seal pole vaja karta, ega end varjata. Seal toimub puhas avardumine. Teadmine, et teineteise rüpes on mees ja naine igavesti hoitud.

Mõmise end korda

Täna me räägime teraapilisest hääletööst. Igatahes sellise tulemuse andis google. Mida see endast kujutab?
 
Teraapiline hääletöö on meetod, kuidas aidata inimestel leida oma terviklikkust läbi erinevate harjutuste häälega. Selle jaoks ei pea oskama laulda. Laulmine on kõnelemise modulatsioon ja rääkimine on kahandatud versioon laulmisest.
 
Ennevanasti olevat põlisrahvad rääkinud ainult lauldes. Isegi Eesti pärimuses esineb lugu, kuidas me õppisime kõnelema läbi linnulaulu. Võib olla sellepärast on meie rahvas ikka veel nii virk oma koori muusika traditsiooni poolest.
 
Eestis on muuseas kõige suurem arv pille inimese kohta maailmas. See on päris kõva näitaja, isegi meie väikesust arvestades. Laulmine ikkagist ühendab meid iseendaga, juurtega ja tulevikuga.
 
Teraapilist hääletööd saab teha läbi erinevate hääle harjutuste. Võib isegi pille kasutada. Tihtilugu kasutatakse erinevaid häälikuid, pudikeelt ja liigutusi koos häälega, et õppida oma keha tundma.
 
Kõige hirmsam asi selle juures on alustamine. Lõpuks viib häälega mängimine meid endaga kaasa. Saab teha erinevaid vigureid. Koos helilisi ruume, esitades stseene maalilisest elust.
 
Mõnikord jäljendatakse loomade hääli, elu olukordi või korratakse mõndasid fraase, et aktiveerida suus olevaid punkte. Oma häälega saab kogu keha masseerida. On olemas selline harjutus, kus pannakse käed teisele peale ja toonitakse konkreetset häälikut.
 
See on väga vabastav ja lõõgastav kogemust. Mõneti heliline massaaž. Üks harjutus on oma nime laulmine. See võib nii mõndagi enese kohta üles tuua. Olen näinud, kuidas selle tulemusel on oma nime muudetud.
 
Loomulikult tuleb neid harjutusi teha kontrollitud keskkonnas ja inimese juures, kes on vastava teemaga kogenud. Ehk, kui teid huvitab teraapiline hääletöö, siis võtke minuga ühendust: merkabasoundhealing@gmail.com
 
Tervitades,
Simo

Kuidas aru saada mis on õige?

Mind on inspireerinud paljud inimesed, kes jätavad jälje oma eeskujuga. Elades oma elu teatud moodi. Nende valitud modaalsus paneb jällegist teisi inimesi tegutsema paremuse poole. Kas see on teatud tüüpi liikumised, valikud või info, mida jagatakse.
 
Olles inspireeritud on lihtne omale sihte seada. Aru saada, mis sind hetkel siin elus kõige paremini kannab. Aidates kujuneda seda mitme näolist mina pilti. Osates enamat on lihtsam mõista seda tõde. Elu arhetüüpi, mis on oma olemuselt edasi viivad.
 
Vanem generatsioon on harjunud tõega, et tuleb spetsialiseeruda. Saada ühes asjas heaks, aga mis siis juhtub, kui oled juba sellises energias, et neid tõdesid on palju enam? Langevad võimalused ära olla ühes konkreetses asjas ainuüksi hea.
 
Oma enda kirele jahi pidamine on nagu enesetapp. Pigem peaks teda jälgima ning kaasa minema. Täna olen filoloog, homme antropoloog. Ikkagist see logos, aga teema läheb laiemaks. Soovitatakse olla ja teha, käituda teiste moodi. Eeskuju on tõsiselt hea.
 
Selle nimi on oskus, et leida omale positiivne eeskuju. Kasvada läbi innustuse. Sealt kaugemale minna pole enam võimalik. “Ikka on,” ütleb süda. Saada paremaks ja targemaks.. Tegelikult läbi oma mõttejõu me loome koguaeg. Paneme infokilde kokku.
 
Mis see tähendab kui me loome? Me ehitame omaenda reaalsust ülesse, mis on mitme tahuline ja üllataalt kompleksne. Koosnedes spetsialiseerumise hargtulemistest, ehk rööprähklemisest. Keeruline sõnavara teeb nähtuse arusaadavamaks.
 
Tegelikult meie maailmas puudub palju sõnavara uutele nähdustele, mis on hakanud esinema. Merkaba sõidukid, hing, vaim, ego, mina, sina jne.. Tuleb uusi mõisted hakata looma. Või siis neist välja kasvada ning õppida selgeks uus keel.
 
Mõtisklused viivadki meid arusaamisteni. Mõne jaoks on see avalik rääkimine, teine peab kirjutama ja kolmas omaette istuma. Ütleb vana ühiskond. Igaüks on võimeline jõudma tõdedeni läbi kõigi nende tegevuste. Kõik oleneb, milline antud hetke kõige paremini sobib.
 
Sarnaselt me võime rääkida kompleksest matemaatikast mõistmata paljusid algnähtuseid. Arendada oma keelt, aga jäädes toppamata termini juures. Akadeemiku peavalu. Tegelikult see on meis kõigis olev loominguline alge olla innovatiivne. Ehitada omale elavat kultuuriluumi.
 
Me ikkagist kasvame kodus ja seal vanasti sünniti. Nüüd tehakse seda taas üha tihedamini. Kodu sünnitused, mis on algeks uuele loovale kultuuriruumile. Läbi teatud eraldatuse kogemuse on meil võimalik tagasi tulla. Mõista, et harmooniline olek on meile kõige loomulikum.
 
Oma eluenergia jagamine eri osadesse võib tihti olla väga kurnav. Elades rütmi järele, mida keha ei soovi. Istudes liiga kaua, kuulates liiga valjusid helisid või siis omastades aineid, mis teevad meile liiga. See tekib arvatavasti sisemise rahu puudusest.
 
Mõni ütleb, et see on armastuse energia taga otsimine. Läinud kaduma, siis proovitakse teda leida väliselt. Tegelikult sissepoole vaadates võib paljustki aru saada. Kuid mõnda kihti on väga valus vaadata. Tekivad ihad, pettumused ja vihad. Paras šašlõki baar.
 
Õnneks meil kõigil on olemas jõud seda muundada. Teisiti näha ning ärgata iga hommik värskete lapse silmadega. Uudistada seda maailma uue kirega ning juhtida end sinna, kus elab meie tõeline rõõm. Luua seda, mis on hetkel kõige kaunim. Läikivat silmade sära.
 
Tervitades,
Simo Santeri Virtanen