Kes juhib karja?

Kes juhib karja?

Viimasel ajal on tulnud minu ellu huvitavaid olukordasid juhtimise, vastutuse võtmise ja karismaatilise tegutsemise osas. Igal pool, kus erinevad olendid kohtuvad, võtab üks neist pigem vastutava rolli omale. Sama toimib inimakraal-nuti-tehno ühiskonnas.

Sealt tekib vajadus koos asju teha, aga kes neid otsuseid langetab. Vene suvila külades tavaliselt pannakse puldi taha kõige vanem ja elukogenum kodanik (enamasti mees). Inimene, keda kogu kogukond austab ja kes suudab ausaid ning neutraalseid otsuseid langetada.

Hundi karjal saab juhiks kõige tugevam isend. Isegi emane hunt võib juhtida karja, kui tema vaimu jõud on teistest üle. Nüüd oleneb missugusele sagedusele kari/kogukond on häälestatud kuna juhi roll on oma olemuselt paindlik ning kõiki kaasav.

Inimeste kontekstis on oluline märgata, kuidas arukas ja austatud inimene näitab eeskuju oma kindla heatahtlikkusega. Jällegist türann proovib oma karja kontrollida ning teise allutada oma tahtele. Tegelikult iga inimene, kes on psühhopaat, arvab end tegevat head.

Hea ja halva vahe ongi see, et hea inimene suudab endale teadvustada oma tegude tagajärgi. Kunagi pole mitte keegi süüdi, kõik põhineb tunnistamisel ja oma tegude tunnetamisel. Igatahes olen märganud, et automaatselt võtab omale juhirolli kõige tugevama energeetikaga/karismaga “loom”.

Oma elus olen märganud, kuidas osades olukordades kogu grupp on totaalselt passiivne ja minu ülesanne ongi neid hakata vedama. Juhtkoerad on alati kõige sihikindlamad isendid kelku vedades. Teine kord jällegist olen mõne inimese seltsis, kelle sisemine jõudlus lihtsalt paneb mind ahhetama ning loovutama soovi langetada otsuseid.

Samal ajal toimub varjudes tegevusi. Osad juhid on nii harjunud oma positsiooniga, et ei soovi seda loovutada. Paljud loomad näiteks elevandid peavad veriseid võitlusi sellega, kes naised omale saab. Meeste puhul tavaline tegevus, kuid reaalsuses tarbetu. Tugevama energeetikaga isend võib lihtsalt oma mojo mängu panna ja teine alistub, kuna ta jääb märkamatuks.

Sarnast olen märganud ka perekondlikul tasemel, kui vanemate pereliikmete otsused muutuvad kehtetuks. Legitiimsus kaob ning tuleb neid austada teisel moel, kuid mitte lasta enam juhtida. Sellest tekibki suur vahe, kas on heatahtlik ehk oma tegude tagajärgi teadvustav vanem suguvõsas või türann, kes allutab teisi omale tahtele.

Sellistes olukordades tekivad juba tahtmatult võimuvõitlused, kus noorem põlvkond panem vanema proovile. Mitte sellepärast, et oleks hullult võimu vaja. Süsteem lihtsalt väriseb oma alustalasid pidi ja tuleb teda teadlikumaks teha. Juhist sõltub kogu kogukonna heaolu ning kui ta vabatahtlikult sitaämbris seisab, siis teevad seda kõik tema ümber.

Alati on oluline teadvustada oma rolle eri olukordades ning käituda vastavalt sellele. Minu ülesanne on julgeda vastutada ja mitte arvustada kellegi panust. Näidata ainult head eeskuju, et kõigil oleks hea olla. See ei tähenda, et poputada igat ühte oma karjas, vaid teha õiglaseid otsuseid. Selliste tulemil läheb kogukondlik tasakaal paika ning igaüks saab oma ausalt teenitud osa.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s