Päris väärtuse loomine

Ma olen viimasel ajal mõtisklenud meie raha -ja toidusüsteemide üle. Selle üle, kust tuleb meile kaup koju. Ennevanasti oli asi väga lihtne. Kõik oli kohalik. Tänapäeval globaliseerumise tulemusena oleme ära kadunud suurde maailma. Olen kuulnud mitmest allikast, et meie söödud toit peaks tulema meile 100 kilomeetri raadiuselt. Selline mõte on väga tore, aga ka Praktiline. Ma olen otsinud palju praktilisi lahendusi, kuidas muuta oma elu jätkusuutlikuks. Kuidas ma võiksin läbi oma tegude luua siin maailmas väärtust. Mul tuleb hakata oma keskkonda kujundama.

Üks esimesi võimalusi on luua toidumetsasid. Jätkusuutlikke ning isemajandavaid permakultuuri põhimõtetel ehitatud söögikasvatamis süsteeme. Kasutades looduses ilmnevaid harmoonia printsiipe. Jättes kõrvale meie konventsionaalsed maaharimis praktikad. Tänapäeval on üks suurimaid keskkonna probleeme see, et 60 aasta pärast lõppeb maailmas viljakas maa otsa. See tuleneb massilisest monokultuuride viljelemisest, ebaadekvaatsest põllunduse tehnilis-filosoofiast ja kiviajale taolisest ellujäämisvajadusest.

Iga inimene peaks oma tegudega mõtlema, kuidas ta mõjutab endast 7 järeltulevat põlve. Samuti pidama meeles oma esivanemaid 7 põlve ja mis moodi nemad oleksid maaga talitanud. Vanarahvas küsis alati puult luba, kui sooviti teda maha raiuda. Kas nüüd küsitakse?

Igatahes, mind võluvad sellised mõtted, kuna nad on tugevalt praktilised. Võimalus ehitada omale ökomaja mõnele hektarile maale. Seal kasvatada oma eluks kõik vajalik toit. Sealt edasi tuleneb vajadus kommuuni järele. Kogukondlik Eesti võiks olla meie loosungiks tulevikus. Igasse majapidamisse koguneksid ikkagist erialade ja tööde meistrid. Läbi kogukonnakeskuse on võimalik üksteist toetada. Pakkuda vajaminevaid teenuseid ning tähistada ühiseid pidustusi. Jaanipäev, pööripäev, sünnipäevad ja palju muud, mis meelt rõõmustab.

Kuidas selline utoopia nüüd praktilisel kujul peaks õnnestuma – küsib mõni. See on lihtne! Me peame alustama oma linnakogukondadest. Ülemaailma on juba tuhandeid üleminekul linnade initsatiive. Suurim neist on Edinburgh, kus plaanitakse teha linn süsinikneutraalseks aastaks 2040. Eestis on üleminekul Tartus, kus tegeldakse näiteks linnaaianduse, väike ettevõtjate toetamise ja ühise kogukonna loomisega linnaruumi. Mitmetes linnades on kasutusele võetud oma kohalik valuuta (Bristol Pound, Brixtol Pound, Austrias Langeneggis Talente).

Kohalik valuuta aitab toetada kohalikke väike ettevõtjaid. Skeem on lihtne – kohalik raha hakkab ringlema linnasiseselt aidates inimestel osta pigem kohalikku, kui miskit välispidist. Lõpuks kui keegi vajab midagi välist, siis ta saab raha ümber vahetada. Asi pole rahasüsteemi trotsimises, vaid kogukonna loomises. Ühine valuuta ühendab kohalikke inimesi, kohalikud mahetoidukasvatajad, käsitöölised ja ettevõtjad saavad oma teenuseid päris tasu eest müüa. Inimestel tekib teadlikkus, et aidates oma kogukonda, aitavad nad iseend.

Vanasti olid ju tugevad sotsiaalsed sidemed külades. Inimesed toetasid üksteist ja käisid omavahel läbi. Polnud nii suurt liikitumist siltide alla nagu tänapäeval on. Loomulikult kõik need protsessid on normaalsed, aga inimene hakkab igatsema väärtust. Kuidas mina saan elada oma elu nii, et minu lapselapsed seda mäletaksid? Ma saan neile ehitada kodu. Luua kauni süsteemi, kus nemad saaksid oma loomulike võimete tipus kasvada. Nad vajavad liikumist, puhast toitu, armastavat kogukonda ja turvalist kodu.

Õnneks üha rohkem inimesi mõistab selliste tegude väärtuseid. Tuleviku kangelased on need, kes on suutnud luua harmoonilise koduümbruse (kodu all ma ei mõtle ainult maja, vaid hoopis elavat keskkonda). Me ei tea millised elutingimused meie lastele meeldivad. Kuid selles võib kindel olla, et see mis on rõõmuga loodud – sinna ka meie tulevik koondub.

 

Pildil: Põlispuu hõbepaju

000041

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s